Alates 1976. aastast on esimesed Maale tagasi toodud Kuu kivimiproovid. 16. detsembril tõi Hiina kosmoselaev Chang'e-5 pärast kiiret Kuu pinna külastust tagasi umbes 2 kilogrammi materjali.
E-5 maandus Kuule 1. detsembril ja tõusis uuesti õhku 3. detsembril. Kosmoseaparaadi lenduaeg on väga lühike, kuna see töötab päikeseenergial ega pea vastu karmile kuuvalgele ööle, mille temperatuur võib langeda kuni -173 °C. Kuukalender kestab umbes 14 maapäeva.
„Kuuteadlasena on see tõeliselt julgustav ja olen kergendunud, et oleme esimest korda peaaegu 50 aasta jooksul Kuu pinnale naasnud,“ ütles Jessica Barnes Arizona Ülikoolist. Viimane missioon, mis Kuult proove tagasi tõi, oli Nõukogude Luna 24 sond 1976. aastal.
Pärast kahe proovi kogumist võetakse üks proov maapinnalt ja seejärel teine ​​proov umbes 2 meetri sügavuselt maa alt, seejärel laaditakse proovid tõusvasse sõidukisse ja seejärel õhku, et naasta missioonisõiduki orbiidile. See on esimene kord, kui kaks robotkosmoseaparaati dokkivad Maa orbiidist väljaspool täielikult automaatselt.
Proovi sisaldav kapsel viidi tagasipöördumiskosmoselaevale, mis lahkus Kuu orbiidilt ja naasis koju. Kui Chang'e-5 Maale lähenes, lasi see kapsli lahti, mis hüppas atmosfäärist välja nagu kivi järve pinnalt, aeglustades enne atmosfääri sisenemist ja langevarju avades.
Lõpuks maandus kapsel Sise-Mongoolias. Osa kuutolmust hoiustatakse Hunani ülikoolis Changshas Hiinas ja ülejäänu jagatakse teadlastele analüüsimiseks.
Üks olulisemaid analüüse, mida teadlased teevad, on proovides sisalduvate kivimite vanuse mõõtmine ja selle kindlaksmääramine, kuidas kosmosekeskkond neid aja jooksul mõjutab. „Meie arvates esindab piirkond, kus Chang'e 5 maandus, ühte noorimat laavavoogu Kuu pinnal,“ ütles Barnes. „Kui suudame piirkonna vanust paremini piirata, saame kehtestada rangemad piirangud kogu päikesesüsteemi vanusele.“